Välisinvestorid loobuvad Türgiga seotud varadest kiiremini kui kunagi varem, kirjutab Bloomberg.
2015. aastal on välisinvestorid
Türgiga seotud varadest välja tõmmanud 7,6 miljardit dollarit. 1,4 miljardit sellest on riigist välja läinud eelmisel kuul, kui suurenesid ka poliitilised pinged
Venemaa ja
Süüriaga.
Tõsi, pärast Recep Tayyp Erdogani taasvalimist presidendiks hakkasid aktsia- ja võlakirjaturud veidi tõusma. Pärast geopoliitilise olukorra halvenemist on investorid aga riske maandama hakanud.
Müügilaine tõenäoliselt jätkub ning Türgi liir on tegemas halvimat aastat alates 2008. aastast, selgub Capital Economicsi andmetest. Lisaks sellele on Türgil G20 riikide seas kõige suurem eelarvepuudujääk (sisemajanduse koguproduktiga võrreldes).
„Turud tervitasid viimaste valimiste tulemusi, aga ma arvan, et ollakse veidi liiga lootusrikkad,“ ütles Capital Economicsi arenevate turgude ökonomist William Jackson. Kõrge välisvõla tase teeb Türgi haavatavaks, sest
USA intressimäärade tõstmine võib hakata täiendavalt survestama nii liiri kui ka riiklikke võlakirju, ütles ta.
Türgi 10aastaste võlakirjade tootlus on tõusnud 10,31 protsendini – viimase kuu jooksul on tõus olnud 46 baaspunkti, mis on arenevate turgude seas kõrgeim näitaja.
Seotud lood
Kui muu maailma aktsiaturud on täna jõuliselt üles sööstnud, võttis Türgi börs suuna alla.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.